Kus on eakal parem – kodus või eakatekodus?

Sotsiaalkindlustusamet on välja töötanud juhise selle kohta, mida teha, kui lähedane vajab hooldust.
Mida eelistada väärikas eas – kas kodu või eakatekodu (hooldekodu)?

Harjumuspärane keskkond on inimese jaoks parim, vähemalt nii kaua kui eakas suudab seal iseseisvalt või toetavate teenuste abil toime tulla. Ka Eesti Riik lähtub põhimõttest, et igaüks peaks saama võimalikult kaua elada oma kodus. Seejuures peab kohalik omavalitsus pakkuma kõikvõimalikku tuge.

Kui vaatamata toetavatele teenustele ei suuda eakas enam koduses keskkonnas hakkama saada, on Sotsiaalministeeriumi sõnul tema jaoks parim väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus.

Inimese enda, aga ka lähedase jaoks võib kodusest elust loobumise hetke äratundmine olla oodatust keerulisem. Tundmatu ja tihti ka kaugel asuv hoolekandeasutus võib näida hirmutav. Harjumuspärase ja koduse elu selja taha jätmine on sageli raske, kuigi elukogemus, oskused ja võimed käivad inimesega alati kaasas.

Tegelikkuses võib aga eakatekodu olla väärikas eas inimese jaoks ainuõige valik. Eriti kui seal hoolitakse inimesest, lähtudes terviklikult tema ihu, hinge ja vaimu vajadustest. Kui eakas elab hoolekandeasutuses, kus teda innustatakse igapäevaselt suhtlema ja liikuma, võib ta elada kauem ning täisväärtuslikumalt kui harjumuspärases kodukeskkonnas. Kõike seda soovib Eluringikeskus oma elanikele pakkuda.

Millele mõelda enne, kui kaalud, kas Sina või Su lähedane peaks elama kodus või Eluringikeskuses?

1. Suhtlemine

Kodus: Eakas veedab suure osa ajast üksi ja jääb kõrvale aktiivsest suhtlemisest. Sotsiaalsetest üritustest osasaamine on raskendatud.

Eluringikeskuses: Igapäevane suhtlus eakaaslaste, hooldustöötajate ja muud tuge ning hoolt pakkuva personaliga. Lisaks võimalus lävida lasteaialaste ning kohaliku kogudusega ning osa saada mitmekesisest programmist ja üritustest (tähtpäevade tähistamised, ringid, jumalateenistused, osadusgrupid jm).

2. Liikumine

Kodus: Kodune keskkond ei pruugi arvestada eaka erivajadustega. Puudulikud või piiratud teadmised eaka tervisest lähtuva teadliku (jõu-, tasakaalu- ja venitusharjutusi kombineeriva) treeningu läbiviimisest ning puudulik või piiratud ligipääs vajalikele treeningvahenditele.

Eluringikeskuses: Eluringikeskuse pinnad on liikumisraskustega arvestavalt tasased ja libisemiskindlad, hoones on kõikjale hea ligipääs (sh mitu lifti), WC-d ja duširuumid invavajadustest lähtuvad. Võimalus olla igapäevaselt aktiivne, kasutades selleks nii treeningsaali kui õueala mitmekesiseid võimalusi ning liikumisjuhendaja ja füsioterapeudi juhiseid.

3. Teenused ja tegevused

Kodus: Arstide ja spetsialistide visiitidele, kohtumistele ja üritustele tuleb ise kohale saada (selleks tihti pikki vahemaid jalgsi või bussiga läbides) või toetuda lähedaste transpordivõimalustele.

Eluringikeskuses: Kõik eluliselt olulised teenused (toitlustus, hooldus- ja õendusabi, iluteenused jt), suhtlemist ja liikumist innustavad kohad (kohvik, raamatukogu, treeningsaal, talveaed, peenrad, kasvuhooned jt) ning tegevused (liikumis-, käsitöö- ja lauluring, füsioteraapia, tegevusteraapia, jumalateenistused, osadusgrupid jt) on käe-jala juures.

4. Toit

Kodus: Süüakse üksi. Toidu valmistamise eest hoolitseb inimene ise, seejuures võib tekkida raskusi mitmekülgse tervisliku toidu tagamisel või erimenüü järgimisel.

Eluringikeskuses: Süüakse sotsiaalses keskkonnas, teiste inimeste keskel. Kolm korda päevas on tagatud värske ja tervislik toit, mis arvestab vajadusel inimese erimenüü/dieediga.

5. Elukoha korrashoid

Kodus: Raskused igapäevaste ja ootamatute majapidamistöödega toimetulekul.

Eluringikeskuses: Professionaalne meeskond tagab puhtad ja korrastatud eluruumid ning hoolitseb kõige muu vajaliku eest.

6. Toimetulek hädaolukorras

Kodus: Õnnetuse, vigastuse või terviserikke korral võib esmaabi kutsumine olla raskendatud. Abi kohale jõudmist tuleb oodata.

Eluringikeskuses: Ööpäevaringne abikutsesüsteem, hädaolukorras reageerib hoolduspersonal koheselt.