Kes me oleme

Kes me oleme

On hommik. Meie päikselises aias kohtuvad värsket õhku nautivad ja näpud mullas toimetavad väärikas eas inimesed ning rõõmust kilkavad väikelapsed. Igaüks teeb seda, mida naudib, olles ühtaegu teise jaoks olemas.

Selline vaatepilt iseloomustab suurepäraselt meie kristlikest väärtustest juhinduvat Eluringikeskust. Nii nagu õuealal, elavad ja tegutsevad ka meie majas eakad hooldust vajavad täiskasvanud ja toimekad lasteaialapsed.

Eluringikeskus on külalislahkusega täidetud kodu, kus igaühest hoolitakse, lähtudes terviklikult tema ihu, hinge ja vaimu vajadustest. Toetame inimeste soovi elada täisväärtuslikku elu. Selleks pakub meie pühendunud ja teenimisvalmis meeskond igaühele vajaduspõhist hoolt.

Inglasest õde ja sotsiaaltöötaja Ciceli Saunders on öelnud, et isegi kui me ei saa lisada inimese elule päevi, saame lisada päevadele elu. Ka meie unistame sellest, et iga Eluringikeskuses veedetud päev oleks tähenduslik.

Hoolduse ja hoolitsuse kõrval on inimese isiklikuks taastumiseks oluline:

Usume, et iga inimene vajab väärtuslikke suhteid. Eluringikeskuses ei jää keegi üksi. Suhtlemist soodustav keskkond ja tegevused loovad kuuluvustunde ümbritsevate inimestega ning toetavad ühtlasi kontakti hoidmist pere ja lähedastega. Meie juures kohtuvad isiksused, elulood ja põlvkonnad.
Usume, et alati on lootust ja elamisväärne elu on võimalik. Aitame leida lootust, pakkudes hingehoidlikku tuge. Näeme elu helgetes toonides. Märkame üksteise juures seda head, mida inimesel endal on raske näha.
Usume, et kõik inimesed on samaväärsed ja vajavad isiklikku lähenemist. Iga meie elanik ja töötaja teab, kes ta on, mida ta hästi oskab ja millest unistab. Aitame igaühel oma tugevusi nii iseenda kui teiste rõõmuks jõukohaselt kasutada ja edasi arendada.
Usume, et igas eluhetkes on võimalik elada tähendusrikast elu. Aitame mõtestada oma elu siin ja praegu. Julgustame igaüht jõudumööda tegutsema ning võimalustest lähtuvalt teistesse panustama.
Usume, et inimesel peab säilima vabadus valida ja otsustada. Kaasa rääkimine oma elu ja tervisega seonduvas annab elujõudu – olgu arutlusel elaniku hooldus- ja raviplaan, päevakava või toa kujundus. Abistame nii palju kui vajalik, aga nii vähe kui võimalik. Keegi ei jää tegevusetuks.