Aastaid tagasi sündis unistus kristlikku ligimesearmastust peegeldavast ning põlvkondi ühendavast Eluringikeskusest.
15. oktoobril tähistasid Eesti EKB Liit ja Tartu linn koos partneritega pidulikult just nimelt sellise missiooniga hoone valmimist.
Suhtlema ja liikuma innustav eakatekodu – Eluringikeskus – loodi tähenduslikule asukohale. Samas kohas tegutses aastakümneid Kõrgem Usuteaduslik Seminar, mille sünnilooga võib värskelt valminud eaakate kodu mitmeid paralleele tõmmata. Seminari hoone ehitati 30 aastat tagasi – ühiskondlikkus mõttes väga keerulisel ajal. „Ometi muutuste tuul ei ehmatanud ega surunud maha meie liidu juhte, vaid hoopis õhutas üles alustama millegi uuega – ehitama Tartu linna serva hoonet, kus jagatakse kogu Eestimaale vaimuvalgust,” rääkis Eluringikeskuse juhataja Ines Kerikmäe. „Tänane aeg on samamoodi täis teadmatust, ebastabiilsust, rahutust ja homse suhtes on üsna vähe kindlustunnet, kuid vaatamata sellele on jälle sündimas midagi uut,” lisas ta.
Eluringikeskuse idee kerkis esmakordselt esile kuus aastat tagasi EEKB Liidu sotsiaalse ettevõtte Sõbralt Sõbrale nõukogu väljasõidul, kus unistati sellest, kuidas võiks veel tulevikus oma suhetevõrgustikega ühiskonda panustada. Mõttelennust kujunes aja jooksul nägemus. „Tõsi, paljud asjad ei läinud päris nii, nagu me esialgu mõtlesime, aga täna võime olla siin ja saada osa ühe erilise unistuse täitumisest,“ ütles avamispeo kõnes projektijuht Henri Lehtsaar.
Avamisega tähistati Eluringikeskuse kaks ja pool aastat väldanud projekteerimis- ning ehitusprotsessi lõppu. „Avaldasime tänu kõigile, kes on hoone valmimisele mõtte, sõna ja teoga kaasa aidanud” ütles Kerikmäe. Vastuvõtul osalesid Tartu linnapea, abilinnapea ja sotsiaalvaldkonna eestvedajad, koostööpartneid Eestist ja mujalt, Eesti EKB Liidu juhid ning praegused ja tulevased Eluringikeskuse töötajad.
Ehitusprotsessi eest vastutanud KRC Ehitus OÜ tegevjuht Siim Kroodo sõnul kaasnesid hoonekompleksi ehitusega mitmed väljakutsed. „Materjalide tarneraskused, alltöövõtjate puudus ja sisendhindade järsk tõus olid teemad, millega me pidime igapäevaselt rinda pistma,” rääkis Kroodo. „Kokkuvõttes oleme aga väga rõõmsad, et saime kaasa lüüa protsessis, mis tõstab sotsiaalhoolekande kvaliteedi Tartus uuele tasemele,” kinnitas ta.
Ka Lehtsaar ütles, et tee Eluringikeskuse valmimiseni polnud lihtne. Projektijuht tõi paralleeli nööril kõndimisega. „Üksi olles me väriseme. Jääme püsima vaid siis, kui saame toetuda nõuandjatele, sõpradele ja Jumalale,” kirjeldas ta. „On olnud uskumatu teekond,” sõnas Lehtsaar. „Eluringikeskusele on olnud toeks linnavalitsus, ehitaja, pank, kohalikud- ja välispartnerid,” lisas ta. „ Aasta tagasi olime sügavas augus – vundamendi augus,“ ütles EEKB Liidu president Erki Tamm. „Rõõm on seda suurem, mida keerulisem on olnud teekond,“ jätkas ta.
Ka Tartu linna esindajad rõhutasid avamispeo sõnavõttudes märgilist rolli, mida Eluringikeskuse avamine endas kannab. „Tartu linna sotsiaalvaldkonnas on täna täiesti võrratu päev,” ültes Tartu abilinnapea Mihkel Lees. Ta rääkis, et hooldekodu kohtade puudus on olnud konkurentsitult valdkonna suurim väljakutse ning et Eluringikeskuse avamine loob linnas täiesti uue olukorra. „See on suurepärane, et nii palju tartlasi saab veeta väärikat vanaduspõlve just Tartus,” lisas ta. Linnapea Urmas Klaas ütles, et tal on hea meel et Tartu linn on saanud Eluringikeskuse arendamiseks omalt poolt maad juurde anda. „See on ressurss, mida meil juurde ei tule, mistõttu peame seda targalt üheskoos kasutama,“ ütles ta. „Tähtis on see, et Tartu inimesed leiaksid siin kodu ja tunneksid end siin kodus,” lisas linnapea. Veel ütles ta, et lasteaialaste ja eakate ühe katuse alla toomine ühendab eriliselt erinevaid põlvkondi ning et see on ka üks Tartu 2024 kultuuripealinna märksõnadest.
„Maja on küll valmis, kuid eakatekodu alles kujunemisjärgus – me kasvame ja areneme igapäevaselt,” ütles juhataja Kerikmäe. Eluringikeskus saab olema Eesti hooldusmaastikul midagi uudset. „See hoone ei ole lihtsalt hotell – see hoone ei hakka teenima raha, vaid inimesi,“ rääkis ta. „Pühendume meie elanikkonna kõige väetimale osale – eakatele.“.
Eluringikeskusesse on oodatud elama kõik väärikas eas inimesed, kes hindavad hubast ja kodust keskkonda, isiklikku lähenemist ja/või vajavad üldhooldusteenust. Eakatekodus on üldhooldusteenusega ühe- ja kahekohalised toad ning iseseisvaks eluks sobilikud ühe- ja kahekohalised avatud kööginurgaga korterid. Majas on palju hubaseid istumis- ning ajaveetmispaiku, kus lähedastega kohtuda või üritustel osaleda. Hooldekoduga ühes hoones paiknevad lasteaed ja kohalik kogudus, kellega tehakse mitmekülgset koostööd. Erillist rõhku on pandud ka looduslähedusele – keskusel on avar sisehoov kasvuhoonete, tamekastide, liikumisradade ja puhkealadega ning valgusküllane talveaed.
Rajatav eakatekodu ei keskendu üksnes eaka füüsilistele ja tervislikele vajadustele. Unistatakse olla külalislahkusega täidetud kodu, kus igaühest hoolitakse, lähtudes terviklikult tema ihu, hinge ja vaimu vajadustest. Hoole ja hoolitsuse juures lähtutakse Hollandis välja töötatud isikukesksest CARe metoodikast. „Me keskendume meie elanikule, kellel on küll füüsilised või ka kognitiivsed vajakajäämised, aga me ei unusta tema sisemist inimest,” võtab juhataja lähenemise põhiolemuse lihtsasti kokku. „Usume, et iga inimene on väärt häid suhteid ja tunnet, et ta kuulub kuhugi. Usume, et alati on lootust. Usume, et elamisväärne elu on võimalik. Usume, et igas eluhetkes on võimalik elada tähendusrikast elu.” räägib ta.
Ka liidu president näeb värsket keskust kui oaasi. „Inimestel kes siia tulevad, on pikk tee käidud. Erinevatel aegadel on nad kogenud ja näinud igasugust – head ja kurja. Nad väärivad hingamispaika,“ mõtiskles liidu president Tamm. „Füüsiliselt on see valmis saanud, nüüd täitkem see armastusega,“ innustas ta.
